8. päev

Hommikul läksid kõik kirikusse kell 9 hommikul, aga mina lebotasin nii kaua kuni tahtsin. 15. august on kreeklaste jaoks ikka päris tähtis ja ma tõepoolest usun, et ma olin küla ainus inimene, kes kirikusse ei läinud.

Lõunaks sõime kreeka rahvustoite, milleks oli peamiselt LIHA! Laua pealt võis leida 10 erinevat liha, sest kreeklased lihtsalt armastavad seda.

Peale sööki tegime regulaarse lamamistunni, sest viimased 4 päeva olen ma kurguni toitu täis ja lamamine on VAJALIK.

Pärastlõunal nägid mu silmad ilusaimat vaatepilti iial. Nende küla asub mägedes (u 1000m), seega otsustasime loodusesse minna. Katerina viis mind jõe äärde, mis oli tema selline koht, kuhu sai minna tuhande murega, aga seal olles polnud sul mitte ühtegi mõtet peas. See oli imeline. Mägedes ronisid lambad, lehmad(kujutage ette kuidas lehmad freaking ronivad) ja kitsed. Ühel hetkel ajasid koerad autot taga aga see oli awesome.

See kõik oli nii ilus ja super, niiet mul polnud midagi selle vastu olnud, kui ma oleks sinnasamasse jäänudki terveks eluks. Seal külas ei ole muresid. kõik on üks suur pere, kõik on nii õnnelikud. kriisist pole lõhnagi seal kõrgel kõrgel. Ma olen küll õnnelik, et ma siia külasse tulin, aga samas nii kade ja kurb, et siin ei sündinud.

Igaljuhul peale mägesid läksime uuesti välja, aga see õhtu oli kõige kurvem. pidin jätma kõigiga hüvasti, kes seal külas olid, sest homme lähevad kõigi teed lahku. Lubasin, et järgmine suvi kohtume, i really hope so