4. päev

Neljandal päeval läksime Thessaloniki vaatamisväärsusi vaatama, aga the thing is .. siin ei olnud suurt midagi vaadata. Kõige kuulsam on muidugi Valge Torn, sellel oi suur ajalugu ja vaade sealt oli super. Külastasime veel linnas mõnd kirikut ja käisime vaatasime natuke varemeid.

Katerina rääkis, et terve linn on tegelikult kaotanud kõik vanad ehitised või ükskõik mis asjad, aga arheoloogid püüavad kõike nüüd natukenegi välja kaevata. Ühesõnaga, terve linn on vana linna peal ja ükskõik kus sa ka kaevama hakkaksid, leiad midagi..

Thessaloniki linna plaan on lihtne. see on nagu suur ristkülik ja kui ma kunagi peaksin ära eksima kesklinnas, siis ükskõik kus tee peal ma ka ei oleks, tuleb minna mäest alla mere äärde. simple as that

okay, ühesõnaga, kreeka on täis mustlasi ja ma ei harju sellega kunagi ära. 4-8 aastased lapsed käivad iga 5 minuti tagant sulle lehvikuid või muid asju müümas ja kui sa neile ei ütled, paluvad nad lihtsalt raha. nad on tõepoolest IGAL POOL. muidugi käivad ka vanemad müümas, eriti targad on jamaica mehed.. nad tulevad sinu juurde, tahavad hakata ruskat viskama ja räägivad inglise keeles, kuidas mul läheb, mis on minu nimi. nad teevad seda väga suuuuure lõbuga ja muidugi inimestele meeldib see ja lõbujoovastuses ostavad nad selle tobeda käepaela mis nad müüvad..

niisiis.. thessalonikile tegin mitu ringi peale ja õhtu möödus... ikka ja jälle linna pubidega.

mul on ka see unistus või midagi selle-taolist, et kui ma ka ülikooli olen ära lõpetanud, on mu elu nagu friends'is või HIMYM'is, et ma saan iga õhtu samade inimestega samas kohas kokku ja blablabla.. well, siin kreekas on kõigil peaaegu nii