2 päev

ma võiksin ju rääkida veel sellest uskumatust kliimast, aga pole mõtet. kõik on lihtsalt palav palav palav ja palav.....

igaljuhul meie teine päev algas mõnusalt - istume rõdul, kohv ja hommikusöök, kõik on super...

Läksime siis välja mere äärde, aga siin linnas otseselt nagu randa ei olegi, seega siin ei saa ujuda. jalutasime ja uurisime parke, üritasin kreeka keeles lugeda - ei tulnud midagi välja.. terve tee kattis meid higikiht, aga actually sellega harjub ära.. Ma saan tõepoolest aru, miks 50% kreeklastest end kolm korda päevas pesevad..

tulime tagasi ja sõime kreeka salatit, proovisin ka tõelist feta juustu, see on ikka päris erinev, ma ei oskagi öelda kas halvem või parem, seega ma ütlen lihtsalt - huvitav..

Õhtupoolikul läksime taas linna peale, tuletasime meelde minu kreeka keele oskusi ja saime kokku katerina sõpradega.. otsustasime süüa traditsioonilisi kreeka toite, need on FANTASTILISED. igaüks neist. ma ei teagi tegelikult, mida enamus neist sisaldasid, aga head need olid. Siis veel see huvitav fakt, et ükskõik kuhu pubisse või baari sa lähed, sulle tuuakse kohe jääd ja vett. tasuta muidugi. ja kui vesi otsa saab, tuuakse uus. jääd vahetatakse iga 20 minuti tagant. see on super, sest vee joomine on siin eluks vägagi vajalik..

ühesõnaga proovisin ka kreeka kuulsat külma kohvi, see oli päris okay-tokay, aga siiki kreeka toitu ma pean õppima tegema.........!

nüüd tuleb see koht, kus ma võrdlen eesti ja kreeka inimesi seltskonnas. wow. nad on valjud, väga valjud. nad naeravad nii kõvasti ja ühest laua otsast karjutakse teise laua otsa. prooviti küll minu pärast rääkida inglise keelt, aga eventually läks kõik ikka üle kreeka keelele. aga ma olen mõnesmõttes tänulik, sest katerina tõlkis mulle mõnd teemat... ja okei. khmm, nad räägivad uskumatuid asju, mida mina kõva häälega ei räägiks.. nad räägivad KÕIGEST ja selle all mõtlen ma tõepoolest KÕIKE..

eesti rahvaga võrreldes on nad ikka VÄGA erinevad..

õhtu hakkas siis ka otsakorrale jõudma ja kui me tagasi katerina juurde jõudsime, hakkas paduvihm. kõik olid nii õnnelikud, nad isegi rääkisid, et mina tõin eestist vihma kaasa ja nad olid tänulikud mulle.. peale vihma tuli siit väga uskumatut äikest ka! välku lõi iga 2 sekundi tagant (ma ei liialda) ja müristas nii kuis' jaksas.. ma seisin 20 minutit suu ammuli ja värisesin üle keha.. see oli lihtsalt awesome

öösel rääkisime veel vahetpidamata 3 tundi lõpetades teemaga, mis minu jaoks oli tegelikult huvitav. ma olen nii harjunud kuidagi sellega, et kui näiteks puult oks ära murda, siis on see kuidagi vale, sest eestlased usuvad ju (?) et puudel on elu või midagi hinge-taolist.. ma otseselt sellesse ei usu, aga kui ma keset linna peaksin sirelipuud murdma hakkama, vaadatakse mind viltu ja ma olen mõrvar, aga kui ma sellest katerinale rääkisin, oli ta väga šokeeritud. tema jaoks on puud lihtsalt puud ja nendega midagi ei toimu..

noh jah, me oleme ERINEVAD indeed..